Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane (käive ületab aastas 40 000 eurot), tuleb enda müügikäibelt maksta käibemaksu – Eesti on käibemaksumäär 20%, kuid erandjuhtudel, näiteks raamatute, ravimite või majutuse puhul, võib käibemaksumääraks olla ka 0% või 9%.
Käibemaksu arvestamine on võrdlemisi lihtne eraisikule kaupa või teenust pakkudes ning sellisel juhul kehtib alati sama reegel – kas inimene on Eesti või välismaa kodanik, igal juhul tuleb käibemaks arvele lisada. Kaupa või teenust müües tuleb aga märksa hoolikamalt jälgida, kas see toimetatakse Eestist välja või mitte. 

Kuidas käivad asjad teistesse riikidesse kaupu ning teenuseid müües?
Müües kaupu või teenused teisele Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõttele, kes on oma riigis maksukohuslaseks registreerunud, ei tule üldjuhul arvele käibemaksu lisada. Seejuures on äärmiselt oluline kontrollida, et tehingupartner oleks nõuetekohaselt registreeritud ning käibemaksukohuslase registrinumbri puudumisel tuleb arvele alati lisada käibemaks.

Lisaks sellele esineb erisusi ka registreeritud maksukohuslaste puhul, sest näiteks toitlustusteenuste puhul tuleb käibemaks endiselt arvele lisada, hoolimata sellest, kas äripartner on maksukohuslane või mitte.

Mõnevõrra lihtsamalt mõistetavad on reeglid, mis puudutavad Euroopa Liidu väliseid ehk kolmandaid riike. Nende riikide puhul sõltub käibemaksu arvestamise kohustus täielikult sellest, kas arve esitatakse teenuse osutamise või füüsilise kauba eest. Teenuse, näiteks veebiarenduse müümisel tuleb esitatavale arvele lisada käibemaks 20%. Seevastu füüsilise kauba, näiteks Indiasse saadetud pehme diivani müümisel ei tule arvele käibemaksu lisada. Eksportijana tuleb siiski esitada tõendav dokument selle kohta, et kaubad on transporditud väljapoole Euroopa Liitu. Sellise tõendina võib esitada arve koopia, transpordidokumendi või tollidokumendi impordi kohta.